Kümnes päevR

Ärkasime väga vara 6.30. Läksime sööma esialgu oma tuttavasse kohta, aga seal ei olnud veel hommiku buffee valmis. Teenindaja ei olnud ka eriti sõbralik seekord ja ütles, et kui tahame võime midagi tellida, aga buffeed ei saa enne seitset. Otsustasime minna hoopis vaatama oma esimese hotelli restorani. Seal oli ka hommikubuffee. Maksis küll 160 bahti aga oli ka selle eest palju rikkalikum. Seal saime valida pehme keedetud muna ja tavalise keedumuna vahel, röstsai nagu ikka, peekon ja praemuna, praekartult, riis, riisisupp, jogurtit, müslit, mitut sorti sinki, juustu, piima, kohvi ja mahla. Valik oli päris lai.

7.15 pidime valmis olema, et minna järgmisele tripile. Sellel päeval oli meil ees elevantidega sõit. Tegelikult oli selles reisis väga erinevaid tegevusi. Esimese asjana tehti meiga väike tiir kaarikus, mille ette olid rakendatud pühvlid. See oli päris mõttetu, väike tiir ja päris hullusti loksus. Edasi pesti meil jalad puhtaks ja saime minna kalaspaasse. Selleks olid akvaariumid ja istekohad nende juures. Jalad pandi akvaariumi sisse ja seal pisikesed kalad hakkasid jalgu vanadest naharakkudest puhastama. See tunne oli alguses nii imelik ja ehmatav. Selline kõdi ja ebamugav. Aga lõpuks hakkas päris meeldima ja ei tahtnudki veel ära tulla.

Siis läksime edasi elevantidega sõitma. Elevantide seljale olid pandud istumiskohad ja igal elevandil istus pea peal ka juht. Juhiti elevanti kõrvade tagant varvastega liigutades ja märku andes. Seal kõrgel ka loksutas natuke, aga muidu oli päris põnev. Juht hakkas kohe alguses midagi punuma. Kõigepealt punus ta kaleakee ripatsi ja kinkis selle mulle. Siis punus ta käevõru ja andis selle ka mulle. Need olid väga ilusad. Vahepeal ta laulis ka. Poole sõidu peal sai osta banaane 60 bahti kotitäis. Neid sai siis elevantidele sööta. Me ostsime ka ühe koti. Söötmine käis nii, et elevant tõstis londi meie juurde ja võttis banaani vastu. Üks teine elevant vahepeal tuli Heirelit ka nuuskima :D. Kui elevantidega sõit läbi sai, siis nägime et esimestele juhtidele on antud jootraha. Me ka hakkasime siis otsima aga meil oli ainult 500 bahtine ja seda ei raatsinud anda. Siis jäigi alguses meie juht ilma jootrahata. Jube vastik tunne oli sealt ära tulla, ta jäi ka meid sellise pilguga vaatama, et ei annagi raha või. Eriti veel, et ta punus ju mulle kaelakee ja käevõru ka. Selline tore poiss oli. Otsustasime siis, et läheme vahetame kuskil selle 500se lahti. Nii tegimegi ja otsisime pärast selle juhi üles. Ta oli väga õnnelik. Meil oli ka pärast kohe parem tunne.

Edasi läksime elevantide showd vaatama. Seal muusika saatel tegid kaks elevanti trikke. Seisid kahel jalal ja siis seisid kahel esimesel jalal ja näitasid peput. Üks elevant viskas korvpalli, siis ronisid nad puki otsa, nooltega viskasid õhupalle katki. Siis taheti rahva hulgast kedagi, kes läheks väravavahiks. Heirel läkski. Elevant tuli hooga ja lõi palli, Heirel esimese palli kaitses ära aga teise lasi sisse. Siis tuli elevantide massaas. Läksin esimesena. Pidin mati peale kõhuli heitma ja mulle pandi väike rätik peale. Siis hakkas elevant jalaga vaikselt mu selga katsuma. Päris ehmatav oli alguses aga ta tegi väga õrnalt. Ja londiga tegi vahepeal peale musi. :D Väga lahe kogemus. Heirel läks viimasena massaasi. Tema pidi heitma ainukesena sellili. Tal olid jalas lühikesed püksid ja säärte sisse pandi mõlemale poole üks banaan. Elevant võttis selle sealt siis londiga ära. Heirelile tehti massaasi kõhupeale ka. Pärast ta ütles, et lont oli väga kare olnud.

Edasi läksime ahvide showd vaatama. Seal saime esialgu teha emase ahviga pilte. Nii et ta andis mulle oma käe ja teises käes hoidis "Miss world 2012". :D Ühele tüdrukule, kes temaga pilti tahtis teha, tegi ta sellist nägu et viskas oma sildi käest, tegi imestunud nägu, pani ühe käe suu ette ja teisega näitas näpuga tüdruku poole. :D see oli väga naljakas.

Ahvide showd tegid isasahvid. Neile ei lubatud lähedale minna. Shows nad mängisid korvpalli, sõitsid ise väikese jalgrattaga, kookospähkleid keerutasid puuotsast alla ja kõndisid mööda nööri. Lõpuks tegi ka tagurpidi saltot.

Edasi näidati meile kuidas tehakse kummipuust kummi. Siin öeldi selle kohta lateks. Me ei saanud kõigest täpelt aru, aga seal näidati, kuidas see tööprotsess käib ja mis sellest lõpuks teha saab. Neid lateksi poode ja vabrikuid oleme siin mitmel pool näinud ka.

Siis näidati meile kuidas riisi kasvatatakse, kuidas seda korjatakse, kuivatatakse ja puhatatakse. Näidati kuidas seda tehti vanasti ja käsitsi, tänapäeval on selleks uus tehnoloogia.

Seal lubati ka pühvli seljas pilti teha.

Siis näidati meile kuidas Tai moodi süüa teha. Me seda möksi ei proovinud, sinna pandi sisse mingit kalaõli, mis ei tundunud just kõige maitsvam.

Siis näidati meile tai poksi. See kestis umbes 5 minutit.

Siis edasi pandi meid lahtisesse vanasse Range Roverisse ja viidi umbes 10 minutilise sõidukaugusele jõe äärde. Seal pandi meid pikasabalisse paati ja sõideti umbes viis minutit vastu voolu. Seal said need, kes soovisid kanuuga ise tagasi sõita. Teised tulid sama paadiga. Me sõitsime kanuuga.

Tagasiteel viidi meid ka pärlipoodi. Seal näidati meile suurimat pärli, mille hinnaks oli 15 miljonit bahti. Seal olid müügil teemantsõrmused millel peal oli pärl. Jäime seal neid vaatama ja müüa kohe tõstis välja ja pani mulle ühe sõrme. Jube ilus oli küll..

Sealt tagasi farmi jõudes said need, kes olid võtnud kallima reisi lõunat süüa ja meie saime banaane. Reisi ostes sai valida kas tahame 3 või 4 või 5 või 6 või 7 või 9 ühes. Me valisime 7 asja ühes kuid tegelikult oli seal neid rohkemgi.

Lõpuks näidati meile veel orhideede aeda. Arvasime et see on kindlasti väga ilus ja saab ilusaid pilte. Tegelikult oli seal ainult mõni õis, enamustel orhideedel ei olnudki praegu üldse õisi. Me keerasime seal üsna pea otsa ringi.

Jäime siis ootama tagasisõitu hotelli. Kui meid kutsuti ja hakati auto poole juhatama ja lõpuks selle sama lahtise kastiga range roveri juurde juhatati, ehmatasime ära ja küsisime mitu korda üle, et kas SELLEGA viiaksegi meid tagasi!? Nii oligi. Umbes pool tundi või natuke rohkem sõitu siis sellise autoga. Üsna palju ikka loksutas, aga jõudis ikka ilusti kohale. Päris huvitav kogemus jälle.

Tagasi hotelli jõudes oli kell umbes 1 päeval. Olime päris väsinud, sest ärkasime nii vara. Natuke puhkasime ja läksime lõunat sööma. Sõime jälle kanasalatit ja kõrvel tellisime friikartuleid ka. Oli jälle väga maitsev.

Edasi läksime Kata Noi randa. Seal vedas rannatoolidega. Neile toolidele, mille eest oled maksnud pannakse tsekk kokku murtult vihmavarju külge ja kui see inimene, kes maksnud on, ära läheb, siis võetakse need sildid ära. Meie valisime endale siis toolid välja ja nägime, et seal see silt alles küljes. Siis pakkisimegi ruttu oma asjad lahti nagu oleks juba hommikust saati siin :D. Keegi esialgu midagi küsima ei tulnud ja läksimegi ujuma. Lained olid jälle väga suured. Üks laine tuli nii, et lõi üle pea ja ega seal ise suurt midagi teha ei saanudki. Mina läksin ise vee alla ja mul ei juhtunud midagi, aga Heireli tõmbas niimoodi pikali, et ta müts läks lainega kaasa. Veealt välja tulles ei näinud enam mütsi kuskil. Hakkasime siis seda otsima. Samal ajal nägime, et päris mitmed inimesed otsisid midagi, kes prille, kes midagi muud. Mina astusin ka ühtede prillide otsa, kellele omanikku ma leida ei suutnud. Nägin et ühed noored otsivad ka midagi, pakkusin neile neid prille. Nad otsisid küll prille aga need ei olnud nende omad. Pärast Heirel leidis selle tüdruku prillid ka üles. Heireli mütsi otsisime ikka veel edasi. Üks kohalik poiss nägi ja tuli ka meile appi otsima. Lõpuks leidsin mina mütsi üles. Heirel oli selle juba maha kandnud ja mõtles, et peab uut ostma minema. Läks hästi.

Rannast tagasi sõites, tegime Katas peatuse ja läksime natuke poodidesse vaatama. Ma ikka tulutult otsin endale päevitusi, aga selliseid nagu mina tahan kuskil ei ole. Leidsime mulle hoopis uue kübara. See, mille esimesel päeval ostsin, ei olnud üldse kvaliteetne. See pael, mis tal ümber oli, tuli juba esimesel päeval liimist lahti. Muidu ei ole tal häda midagi, aga kuidagi ei hoia ta ka vormi üldse. Leidsime siis uue ja küsisime hinda. alguses öeldi 500. Heirel siis alustas tingimist ütles 200. Lõpuks suutsime kaubelda 300 peale. Tema tahtis muidugi 350. Aga andsime talle 300 pihku ja läksime ära. Tema hõikas meile HULIGANAS :D. Vaatasime seal veel mõnes poes ringi. Mõni müüa on väga sõbralik ja tore, aga mõni väga lärmakas ja peale tükkiv. Kohe tulevad juurde ja hakkavad pakkuma. Üks prillimüüja oli eriti kõva häälega. Jäin seal ühtesid prille vaatama, hinnaks öeldi 600. Ma ütlesin, et teises poes nägin 199 bahtiga. Seda ta ei uskunud ja ütles, et laste omad võin sellise hinnaga osta. Aga kuidagi väga pealetükkiv oli ta ja ei tahtnud seal enam temaga vaielda. Järgmisest poest leidsin endale ilusa klambri. Selles poes olid hinnad kohe väljas ja seal tingida ei andnud.

Siis sõitsime tagasi Karonisse ja läksime sealsesse turgu. Seekord leidsime päris palju asju. Kõigepeat sai Heirel endale sellised plätud, mida ammu oli otsinud. Alghind oli 500, kauplesime 220 peale. Siis ostsime mulle kleidi, alghind oli 450, kauplesime 300le. Siis leidsime Heirelile lühikesed püksid, hind 700lt 400le. Siis otsime koju taldrikute ja tassidele punased alused, hind 390lt 300le. Viimaseks leidsime endale mõlemad veel prillid ka. Heirel leidis kaks paari, ühed valged, mille ta ise valis ja siis teised tumedad adidased, mis mulle meeldisid. Alguses ütles kolme paari hinnaks 2250. Siis hakkas Heirel mõtlema, et kas võtab ikka kahed paarid. Jättis siis näppu ainult adidased ja ütlesime ise hinnaks kahele paarile 800 bahti. Müüja muidugi pani kohe hinnaks 1500 bahti. Me ütlesime ikka et 800. Üllatavalt ruttu jäigi ta 800 nõusse. Siis nägi et Heirel ikka veel vaatab neid valgeid prille ka. Pakkus siis veel kolme paari hinnaks 1200. Heirel võttis taskust 1000 bahtise välja ja ütes, et meil ei ole rohkem raha kaasas, et võtame siis need 2 paari 800 eest. Ta andis siis 200 meile tagasi ja ütles, et kas teil tõesti rohkem pole. Heirel kõlistas taskus natuke sente ja ütles et rohkem pole. Ta küsis, et palju sente on. Neid oli meil umbes 5 bahti. Siis vana ütles, et OK, võttis meilt ise see 200 käest ära ja küsis mündid ka, ja andis need valged prillid ka veel meile. :D olime väga rahul. Tegelikult oli meil veel natuke raha taskus :D.

Siis läksime hotelli tagasi, käisime pesus ära ja läksime söögikohta otsima, et õhtust süüa. Rolleri viisime tagasi ja läksime jala. Mul eriti isu ei olnudki. Valisime söögikoha välja ja Heirel tellis BBQ kana hautatud riisita ja mina tahtsin tellida köögivilja salati. Selles söögikohas oli salat tegelikult tasuta, kui tellisid mingi prae. Ettekandja siis pakkus, et kas nad teevad mulle eraldi salati või toovad suurema taldriku ja saan ise sealt endale tõsta. Tõstsin siis ise. Seal oli ka arbuusi ja ananassi. Kõhud saime täis ja mõlemad olid rahul. Selle salati eest mult ikka mingi raha võeti, aga see oli vist umbes 1 euro.

Pärast sööki tulime hotelli tagasi, kirjutasime mõne päeva reisikirjeldused ära ja läksime magama.